Lugesin "Isiksusepsühholoogia" raamatust peatükki milles Realo kirjutab teemal; individualism-kollektivism ja isiksus.
Realo kirjutab, et Churchi (2000) käsitluses on need kaks konstrukti seotud kolmel viisil. Esiteks, individualismi-kollektivismi käsitletakse sõltumatu muutujana kultuuritasandil, mis võib vähemalt kaudselt olla isiksuse kultuurierinevuste põhjuseks.
Teiseks, individualismi-kollektivismi vaadeldakse isiksusliku, individuaalseid erinevusi peegeldava tunnusena indiviiditasandil.
Kolmandaks, individualism-kollektivism on leitud olevat teatud metaseadumus- individualistlike kultuuride või indiviidide puhul mängivaid isiksuse seadumused väidetavalt suuremat rolli kui kollektivistlike kultuuride või inimeste puhul.
Kokkuvõtteks ütleb Realo, et hoolimata individualismi- kollektivismi konstruktide sajandipikkusest ajaloost ja nüüdseks (raamat 2003) aastakümneid kestnud uurimustööst psühholoogias, ei ole kultuuriuurijate seas endiselt üksmeelt.
Uued suunad isiksuse- ja kultuuriuuringutes ( Church, 2000; McCrae 2001), mis püüavad ühendada nii kultuuripsühholoogia kui ka kultuure võrdleva psühholoogia uurimistraditsioone, annavad siiski alust loota, et peale isiksuse ja kultuuri seoste parema ja täpsema kirjeldamise pakuvad nad ühtse teoreetilise raamistiku ka individualismi-kollektivismi uuringuteks.